Meist

Kavastu Algkool – Lasteaed asub Kavastu külas, Luunja vallas Tartumaal. Mööda maanteed Tartu linna piirist 19 km ja mööda Suur-Emajõge 20 km kaugusel.

Meist 3,5 km kaugusel algab Emajõe Suursoo Looduskeskus ning asub selle esinduslik keskusehoone, mis on ehitatud 13. saj. pärit tollipunkti asukohale. Väikese osaga looduskaitsealast saab jalgsi tutvuda mööda 3 km. pikkust infotahvlite, puhkekohtade ja vaatetorniga varustatud matkarada.

Kavastu parv on Baltimaades unikaalseks muutunud liiklusvahend võimaldanud sõidukeil samas kohas Emajõge ületada juba 110 aastat. Esimese parve lasi Kavastusse ehitada kohalik mõisnik Werner Wulff 1899. aastal.

Kavastu mõis

Kawast in Kirchspiel Dorpat-St.Marien, Kreis Dorpat

Emajõe vasakul kaldal, jõe alamjooksul asuvat Kavastu mõisat (saksa k Kawast) on esmamainitud 1544. aastal. Tollal kuulus mõis Jakob Krabbele. Hiljem, Rootsi ajal, kuulus mõis Georg Oxenstjernale, 17. sajandi keskel ja teisel poolel aga von Schwengelnidele. 18.-19. sajandil oli mõisal palju erinevaid omanikke – ta on olnud nii von Stackelbergide, von Rehbinderite, von Wahlide, von Middendorffide, von Richtrerite, von Mensenkampffide kui ka von Wulfide aadliperekondade käes. Mõisasüda ehitati esinduslikult välja 19. sajandi lõpukümnendeil. 1890ndatel aastatel valmis seal kahekorruseline suur neobarokne peahoone, mis oli ümbruskonna üks suursugusemaid. Hoone põhiosa oli ühekorruseline, kaetud kõrge mansardkatusega, mille alune oli samuti välja ehitatud korruseks. Keskosas asus kahe akna laiune pealeehitus teise korruse ulatuses. Hoone idapoolne ots oli kujundatud aga töntsaka kolmekorruselise kivitornina, mida kattis samuti mansardkatus. Jõelt ja teiselt poolt jõge avanes peahoonele hulk kauneid vaateid. Sarnasus samal ajastul ehitatud Kaagvere mõisa peahoonega (hävinud) võib oletada sama arhitekti tööd. Võõrandamisjärgselt asutati mõisahoones 1924. aastal vanadekodu. Mõisa peahoone ning hulk kõrvalhooneid hävisid 1944. aasta sügisel Emajõe kaitselahingutes. Meieni on mõisast säilinud suur park ning paar üksikut kõrvalhoonet. Üks maakivihoone ehitati algul ümber Kavastu meiereiks hiljem hotelliks. Alles on ka Tartu poole suunduv 2 kilomeetri pikkune kaunis pärnaallee. Mõisasüdame juures (peahoonest sadakond meetrit allavoolu) asub praamiületuskoht, kaasajal muide ainus toimiv praamiületuskoht Eesti jõgedel. Praegune praam on algse puitrajatise asemel valmistatud küll metallist, kuid sellele on külge monteeritud 1899. aastast pärinev vändaga käsiajam, mis on kasutusel praegugi.